Värvikirev Kopenhaagen
KOPENHAAGEN, ühtaegu ajalooline ja modernne, traditsiooniline ja innovaatiline, on mõnus linnapuhkuse sihtkoht, kus paljud olulised vaatamisväärsused paiknevad üksteisest jalutuskäigu kaugusel. Uudistama kutsuvad muuseumid, värvilised majad, elavad linnatänavad, muinasjutulised pargid, trendikad disainimekad ja esmaklassiline köögikunst.
Veele rajatud Taani pealinnas, mis lookleb maaliliste kanalite kaldal, juba igav ei hakka. Ajalooliste huviväärsuste nimistusse kuuluvad Väike Merineitsi, kuningliku perekonna Amalienborgi palee, imelise vaatega Rosenborgi loss ja William Shakespear’i näidendi „Hamlet” tegevuskohana tuntud Kronborgi loss. Kunstisõber saab rahvusgaleriis vaadata teoseid, mille on loonud Rembrandt, Picasso või Matisse. Nyhavni sadamapiirkonnas kõrguvad kanali kaldal värvilised taani stiilis majakesed. Christiania vabalinn ja Nørrebro linnaosa tutvustavad Kopenhaageni boheemlaslikku ja multikultuurset tahku.
Vaatamata pikale ajaloole ja kõigile traditsioonidele, mõjub Kopenhaagen noore ja elavana. Kui päevasel ajal on südalinna kauplustes ja galeriides võimalik tutvuda taanlaste kauni ja nutika disainiga, siis öötundidel kihab pubides ja klubides peomelu. Muusikahuvilisele soovitatakse südasuvist Kopenhaageni džässifestivali, mis toimub tänavu 6.–15. juulil.
KOPENHAAGEN, ühtaegu ajalooline ja modernne, traditsiooniline ja innovaatiline, on mõnus linnapuhkuse sihtkoht, kus paljud olulised vaatamisväärsused paiknevad üksteisest jalutuskäigu kaugusel.
SEE EI OLEGI MUINASJUTT
Kopenhaagen on üks vähestest pealinnadest, kus on lastega peredele rohkesti tegevusi. 1834. aastal avatud Euroopa vanim lõbustuspark Tivoli pakub elamusi koolieelikule, tujukale teismelisele, aga ka adrenaliinisõltlasest täiskasvanule. Täiesti põhjendatult oli fantaasiast tulvil Tivoli omal ajal inspiratsiooniallikas maailmakuulsale kirjanikule Hans Christian Andersenile muinasjutu „Ööbik” loomisel. Maailma vanima puidust Ameerika raudtee, tiirlevate karussellide, ülimoodsate lõbusõiduvahendite ja muude atraktsioonide kõrval on stiilselt kujundatud pargi kaunid kohvikud ja restoranid. Kõige ilusam on park õhtul, mil purskkaevud ja rohelusega ääristatud pargiteed helgivad värviliste tulede säras. Lõbustuspargi sissepääsutasu algab 8-aastasele ja vanemale külastajale 120 Taani kroonist ehk ligikaudu 16 eurost.
Kujutlusvõimet avardab Taani riiklik akvaarium Den Blå Planet, näidates kirevat veealust maailma. Ehitusinsenerid on projekteerinud läbikäidavad ruumid nii, et igaüks tunneks, kuidas ta justkui ongi haide, raide ja teiste mereelukate keskel. Põhjamaade suurim akvaarium asub Kopenhaageni lennujaama vahetus läheduses. Veel saab eksootilise loomariigiga tutvuda kesklinnas Kopenhaageni loomaaias, kus lastes tekitavad enim elevust lõvid, tiigrid ja jääkarud. Mõlema huviväärsuse piletihinnad jäävad täiskasvanule 180, lapsele 100 Taani krooni ringi.
Iga lapsevanema unistus on modernne maailmatasemel teaduskeskus Experimentarium. Interaktiivne tehnika ja teaduse väljapanek jätab kohal olles mulje, et see on hoopis avastuslik mänguväljak. Rõõmsad ja säravate silmadega lapsed jooksevad näituselt näitusele, uurivad seebimulle, õpivad Meeltetunnelis, kuidas kuulmine, nägemine, haistmine ja kompimine töötavad, ning harjutavad kätt laevajuhtimises ja laserharfi mängimises. Kopenhaageni äärelinnas Hellerupis paikneva teaduskeskuse pilet maksab 12-aastasele ja vanemale 195 krooni, nooremale lapsele 115 krooni.
„HAMMUSTA LEIBA KÕRVALE!”
Viimastel aastatel õitsema löönud Taani toidukultuurist räägitakse maailmas juba legende. Kesklinnas on viisteist Michelini tärnidega pärjatud restorani. Kolme tärniga on Geranium, kahe tärniga AOC ning ühe tärniga hinnatud restoranid on näiteks 108, Kong Hans Kælder, Marchal, Clou, ja Studio. Kohvi ja koogi nautimiseks on paslik istet võtta mõnes õdusas kohvikus, nagu The Living Room, Café Bopa või Granola.
Isuäratavat lõhna tekitavad pagarikodades hoopis saiakesed. Wienerbrød’i ehk Viini saiakesega on hea alustada reedest tööpäeva või maiustada pühapäevahommikul.
Taani köögikultuuri juurde kuulub rikkalik valik pagaritooteid. Erineva kuju, suuruse ja tekstuuriga leivad, saiad ja koogikesed võivad esmapilgul isegi veidi segadust tekitada. Ent nagu ütleb taanlaste väljend „Spis brød til!” („Hammusta leiba kõrvale!”) ehk „Võta vabalt / ära reageeri üle!”, siis pole põhjust muretseda. Caroline Boutrup Nielsen on väljaandes Your Danish Life kirjeldanud artiklis „Taanlased ja nende leib” lihtsalt ja selgelt, kuidas Taanis ei ole leib lihtsalt leib. Igaks sündmuseks või söögikorraks on oma leib. Sajandeid on taanlaste köögis täht - sal kohal olnud rugbrød ehk rukkileib. Seda serveeritakse soojade lisanditega jõululõunal või toitva smørrebrød’i ehk einevõileiva osana. Erilistel puhkudel süüakse Prantsuse leiba ehk franskbrød’i, mis on valmistatud nisujahust. Neist kahest tervislikum ja kergem on kaasajal populaarsust kogunud täisterajahust fuldkornsbrød .
Isuäratavat lõhna tekitavad pagarikoda des hoopis saiakesed. Wienerbrød’i ehk Viini saiakesega on hea alustada reedest tööpäeva või maiustada pühapäevahommikul. Magusaarmastaja leiab endale külmlettidelt kreemikoogid – flødekager’id. Maitsvaid värske vahukoore ja kreemiga täidetud ning martsipani, puuviljade või šokolaadiga kaetud koogikesed, mis kannavad nime kartoffelkage (kartulikook), gåsebryst (hanerind) või jordbærkage (maasikakook), sobivad alati piduliku sünd - muse tähistamiseks. Kalorite lugemisega ei tasu vist tõesti Kopenhaagenis pead vaevata: elu on nautimiseks!
Artikkel ilmus Nordica pardaajakirja Time Flies numbris kevad-suvi 2018.