KA PILOODI tööaeg algab tund aega enne väljalendu. Kontrollitakse ilmastikuolusid nii teekonnal kui ka alternatiivsetes lennujaamades. Samuti tagatakse valmidus mujale maanduda ootamatu raja sulgumise korral sihtlennujaamas. Arvutatakse välja täpne lennuaeg ning tellitakse vastavalt sellele kütust. Pärast lennuettevalmistust liigub kogu meeskond turvakontrolli. See läbitakse eelisjärjekorras, kuid protseduur on sama, mis reisijatel.

Sel ajal, kui reisijad ootavad väravas, on piloodid juba lennukis ning teevad ettevalmistusi: kontrollitakse hooldusdokumentatsiooni, lennukile tehakse väline vaatlus veendumaks, et sel pole vigastusi. Pardateenindajad kontrollivad, et vajalikud vahendid reisijate teenindamiseks on töökorras. Kui ettenähtud kontrollid on tehtud, annab meeskond lennujaama töötajatele nõusoleku inimeste pealevõtmiseks. Seejärel kuulevad reisijad kutsungit, et pardaleminek on avatud, ning suunduvad pileti ja dokumendiga järjekorda. Piloodid saavad dokumendid reisijate arvu ning pagasi koguse kohta. Lennuki stardikaal sisestatakse nüüd pardaarvutisse, mis kalkuleerib välja lennuki massikeskme, samuti turvaliseks õhkutõusuks vajaliku hoovõtu pikkuse, arvestades tuule suunda ja kiirust ning õhutemperatuuri jms.

Sel ajal, kui reisijad vaatavad vaikselt raja poole ruleeriva lennuki aknast välja, teevad piloodid viimaseid kontrolle ja ootavad lennujuhtimistornist stardiluba. Selle saamine oleneb suuresti liiklustihedusest. Näiteks on maanduvatel lennukitel alati eesõigus. Kui lennuk alustab mootorite mürinal hoovõttu, juhib üks piloot lennukit ning teine jälgib mootorite tööd, olles vähimagi kõrvalekalde puhul valmis starti teatud hetkeni katkestama. Kui õige kiirus on saavutatud, viib tiibade tekitatud tõstejõud kuni mitusada tonni kaaluva lennuki mängleva kergusega õhku. Peatselt oleme juba pealpool pilvi.