Tallinna lennujaam 82
TALLINNA LENNUJAAM alustas tegevust oma praeguses asukohas 20. septembril 1936, olles piirkonna suurim lennujaam.
Tegelikult algas lennuliiklus Ülemiste järvel juba 1920. aastatel. Veel 1935. aastal avati uus vesilennukite kai koos kaarsilla ja tollihoonega. Enne seda oli kasutusel üks rada Lasnamäel. 1934. aastaks oli Tallinn Ida-Euroopa suurim lennusõlm: päevas läbis seda üle 30 lennureisija. Toona kulus Berliini lendamiseks seitse, Stockholmi neli, Leningradi poolteist ning Helsingisse pool tundi.
Esialgse kolmnurkse stardiraja pikkus oli 300 × 300 meetrit. Tänavu novembris pikeneb Tallinna lennurada 3480 meetri pikkuseks, mis on Baltikumi pikim tsiviillennunduse lennurada. Lennukite stardiraja pikkus Riias on 3200, Vilniuses 2515 meetrit.
Tallinna lennujaam hoiab mitut auväärst esikohta: näiteks paigaldati siin 1995. aastal esimesena Euroopas vilkuvad lähenemistuled. Tallinna lennujaam on Eesti kõige suurem valgustatud ala.
Lennujaama soov on olla maailma koduseim lennujaam, kus on mõnus ja mugav nii reisijatel kui ka lennukitel. Juba praegu on reisiterminalist lennukile minnes tunne, nagu astuks pardale omaenda elutoast. Siin on hubased ootealad, mõnusad kauplused ja söögikohad, raamatukogu, avarad laste mängualad ja muud põnevad ajaveetmise võimalused.
Alates Eesti taasiseseisvumisest on Tallinna lennujaama läbinud 28 miljonit reisijat. Neist moodustatud inimkett ulatuks Tallinnast Pekingisse ja tagasi. Tallinna lennujaama läbis 2015. aastal keskmiselt 6000 inimest päevas. Kõige tihedamal tööpäeval teenindati 11 407 reisijat. Viimase kümne aastaga on lennujaama läbinud sama palju reisijaid, kui eelneva 70 aasta jooksul kokku. 2015. aastal käideldi 18 572 232 kilo pagasit, keskmiselt 50 882 kilo pagasit päevas.
Reisijate ohutuse tagamiseks on lennurajalt lisaks igapäevasele linnupeletamisele ära aetud ka jäneseid, kitsi, hulkuvaid koeri ja üks lehm.
Lennuliikluse tekitatud päevane müra on väiksem kui Tartu maanteel liikuvate sõidukite müra. Lennujaama reisiterminali all asub ka üks Tallinna kahest töökorras olevast tsiviilkaitsevarjendist.
Lennujaamal on kümme rajahooldusmasinat. Ühe masina veo- ja puhurimootorid arendavad kokku 825 hobujõudu ning selline sõiduk maksab umbes 550 000 eurot. Näiteks Lamborghini Aventador jääb talle alla 115 hobujõu ja 190 000 euroga. Tallinna lennujaama reisijaliiklus annab 3,2% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Nordica õnnitleb Tallinna lennujaama ning soovib pikka ja sujuvat koostööd paljudeks aastateks!
Artikkel ilmus algselt Nordica pardaajakirja Time Flies numbris sügis-talv 2016.