Split – unustamatu kultuuriküllane päikesepuhkus
MIKS MITTE ALUSTADA SUVE Aadria mere rannikulinnas, kus kohtuvad päikeses pleekinud 1700-aastane ajalugu ning kuldse liivaga ääristatud rannajoon? Horvaatia suuruselt teine linn Split on korraga ideaalne reisisihtkoht nii kultuurihuvilistele kui ka päikesepüüdjatele.
Dalmaatsia ranniku ühe vanema linna õhus on tänaseni tunda Rooma impeeriumi sarmi. Spliti tuntuim huviväärsus on UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv imposantne Rooma-aegne Diocletianiuse palee, mille kompleksi varemed laiuvad pea 30 000 ruutmeetril. Palee enda ülesehitusest on võimalik aimu saada selle keldris paikneva väljapaneku järgi. Vanalinna müüride vahelt leiab kunagise Rooma impeeriumi juveelid: Püha Domniuse katedraali, peajumal Jupiteri templi ja Peristili hoovi.
Nimetatud suursuguste huviväärsuste juurest pöörduvad kõrvale vahemerelikult kitsad tänavalabürindid, mille kohale tõmmatud pesunööre märkab iga tähelepanelik jalutaja. Vihmasaju korral on aga nutikas astuda sisse mõnda muuseumi. Valikus on Horvaatia arheoloogia muuseum, etnograafia muuseum, tuntud Horvaatia kunstniku Emanuel Vidovići muuseum, Gripe’i kindluses asuv meremuuseum ja endisesse haiglahoonesse rajatud kunstigalerii. Horvaatia ühe tuntuima skulptori Ivan Meštrovići majamuuseumis on suurim kollektsioon meistri töödest: 192 skulptuuri, joonistused, maalid, arhitektuurilised plaanid ja kaks mööblikomplekti.
Linn, kus melu ei vaibu
Ent Split on palju rohkem kui vaid vabaõhumuuseum, sest iidse linna muudavad elavaks kohvikud, restoranid ja poed. Söögikohtades soovitatakse kindlasti proovida värskeid kalu, kaheksajalgasid ja karpe, vitamiinidest pakatavaid köögivilju ning maitsvaid Horvaatia juuste ja veine. Juugendstiilis villasse paigutatud restoran Perivoj võrgutab kohaliku mandli-tsitrusekoogiga Slatko o’ medulla. Lihtsa atmosfääriga Zinfandel Food & Wine veinikaardilt saab hooajalise Dalmaatsia ranniku toidu kõrvale valida rohkem kui saja kohaliku ja rahvusvahelise veini vahel. Kodune pererestoran Konoba Matejuska on spetsialiseerunud äsjapüütud mereandidele. Kesklinnast veidi eemal, Marjani mäe jalamil on kohvik Vidilica, mille terrassilt avaneb lummav vaade linnale ja merele.
Päevasel ajal on rahvamassid kauplemistuhinas kalaturul või Riva promenaadil. Õhtul muutuvad erksaks lokaalid. Academia Ghetto Club’i peetakse oma boheemlasliku atmosfääri ja elava muusika tõttu Spliti parimaks baariks. Linna südames on kõrts nimega Charlie’s, kus seljakotiränduritele meeldib kohalikku Ožujsko õlut nautida. Sealsamas lähedal, Gaga kokteilibaaris keerutavad hiliste õhtutundideni plaate DJ-d. Ja kui veab, kostub Marvlvs Library Jazz Bar’is Cosmopolitani trimpamise kõrvale Ella Fitzgeraldi „Summertime”.
Helesinine unistus
Neil, kes ihkavad päikest ja merd, tasub minna populaarsesse Bačvice randa, kus kohalikud noored mängivad vees pallimängu, mida nad nimetavad picigin’iks. Kaldaid uhub silmapaistvalt puhas helesinine merevesi. Rannikuäärne kliima on pehme ja sobib suurepäraselt ka lastele. Vahemere männid ulatuvad kohati isegi vette, pakkudes päikese eest varju.
Kui linnaelu muutub tüütavaks, on Splitist mugav teha praamide või jahtidega väljasõite lähikonna saartele. Aadria mere rannikul on ligi 1200 saart, mis meenutavad uppunud mäeahelikke. Brači saarel asub Horvaatia postkaartidelt tuntud liivarand Zlatni Rat. Kõige päikselisemat saart, Hvari teatakse lõhnavate lavendliväljade ja UNESCO kaitse alla kuuluva vana-kreeka kolonistide rajatud Stari Gradi tasandiku poolest. Bračil asub kogu riigi kõrgeim mäetipp. Bisevo saarel korraldatakse ekskursioone saladuslikku sinisesse koopasse, mis paneb ka väikeste „mereröövlite” silmad põnevusest särama.
See ei ole veel kõik: maalilistest paikadest Horvaatias puudust ei ole. Viie kilomeetri kaugusel Splitist saavad külastajad näha iidse Rooma linna Salonese varemeid. Sealt paarkümmend kilomeetrit edasi on taas üks UNESCO maailmapärandisse kuuluv paik – Trogir –, mis on kõige paremini säilinud romaani-gooti kompleks terves Kesk-Euroopas. Splitist on mugav sõita riigi kesk- või lõunaosa loodusesse. Nii väiksemas Krka kui ka suuremas kuueteistkümne järvega Plitvička (Plitvice) rahvuspargis saab samuti muinasjutulises helesinises vees ujuda. Järvede vahel voolavad värviküllased joad, mille toonid ulatuvad sinistest-hallidest erinevate rohelisteni.
Artikkel ilmus Nordica pardaajakirja Time Flies numbris suvi-sügis 2018.