Isejuhtivad autod Eesti teedel
Isejuhtivad autod ei ole enam ulmeline tulevik. Esimese riigina maailmas on Eesti teedel ja tänavatel lubatud isejuhtivate autode testimine, sellal kui mujal maailmas tohib neid katsetada vaid teatud piirkondades.
Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul tuleb nii inimestel kui ka seadusandlusel isejuhtivate autodega harjuda. „Eesti edu üheks võtmeks on olnud innovaatiliste lahenduste leidmine ning nende rakendamine. Isejuhtivate autode näol on tegemist projektiga, millega tuleb kindlasti edasi minna, tagades samal ajal kõikide liiklejate ohutuse,“ lisas minister Simson.
Tavaliiklusse võivad iseliikuvad autod ekspertide sõnul jõuda juba kümne aasta pärast. Kusjuures just ise juhtivad, mitte lihtsalt ise sõitvad – oluline on see, et autod võtavad iseseisvalt vastu juhtimisotsuseid.
Viimastel aastatel on isejuhtivate autode tehnoloogia meeletu kiirusega arenenud ning seda on vedanud suurfirmad nagu Google, Tesla, Über ja Nvidia. Nemad omakorda on sundinud isejuhtimise lahendustega tegelema ka traditsioonilise autotööstuse, mistõttu on uutest projektidest teatanud teiste hulgas nii Ford, Volvo, BMW, Honda kui ka Renault-Nissan. Tehnoloogia on jõudnud juba nii kaugele, et ideaaltingimustes on autod täielikult võimelised ise end juhtima.
Tehnoloogia on sealmaal, et suudab paljud ülesanded juhilt üle võtta ja liikluse palju turvalisemaks muuta
Paraku tuleb autoga liigelda ka seal, kus tingimused pole ideaalsed. Siin nähaksegi Eestit suurepärase paigana autode testimiseks. Näiteks on isejuhitavatele autodele väljakutseks Eesti talved, kus asfaldilt pole võimalik sõiduridasid lugeda: paksu lume tõttu võib kahest sõidureast sujuvalt hoopis üks saada. Sügisel võivad sõidurea märgistuse peita langevad lehed, väiksematel teedel pole aga märgistust niikuinii.
Rasked tingimused sunnivad isejuhtivaid autosid kasutama veelgi intelligentsemaid lahendusi. Tänu Eesti heitlikule ilmale muutuvad sõidutingimused pidevalt, nii et eri tingimustes testimiseks ei pea ehitama kulukaid katsepolügoone või ootama sobivat ilma.
Nii veider kui see ka pole, on tehnoloogia juba väiksem mure kui selliste sõidukitega kaasnevad psühholoogilised ja juriidilised küsimused. Kas tavajuhid hakkavad liikluses teistmoodi käituma, kui teedel nende kõrval sõidavad arvuti juhitud autod? Isejuhtivad autod võivad olla küll suurepärased juhid, aga kui hästi nad suudavad teha eetilisi valikuid? Näiteks kas isejuhtiv auto pidurdab teele jooksnud looma peale, teades, et äkkpidurdus toob selja taga kaasa ahelavarii? Kas isejuhtivatel autodel peaks olema suurem või väiksem kindlustusmakse kui tavaautodel või äkki võtab kogu vastutuse hoopis auto tootja?
Sarnaste küsimustega tegeleb möödunud sügisel riigikantselei juurde loodud isesõitvate sõidukite ekspertrühm. Rühma juhi Pirko Konsa sõnul on Eestil võimalus väikse ja paindliku riigina olla uute lahenduste esmane rakendaja ning siinsed ettevõtjad saaksid tulevikus need teadmised edukalt laia maailma eksportida.
„Tehnoloogia on sealmaal, et suudab paljud ülesanded juhilt üle võtta ja liikluse palju turvalisemaks muuta. Kõike seda tuleb muidugi testida nii tarkvara, riistvara kui ka ärimudelite mõttes. Meie tänane sõnum on, et Eesti riigiametid ja eksperdid on jõudnud kokkuleppele ning isejuhtivate autode avalikel teedel testimine võib alata,” lisas Konsa.
*Tsitaadid on pärit Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteatest.
Artikkel ilmus Nordica pardaajakirja Time Flies numbris suvi 2017