Horvaatia rannajoont avastamas
PAAR kiirelt mööduvat lennutundi ja Läänemeri on asendunud Aadria merega. Horvaatia ootab avastamist. Maandumispaik on Rijeka lennuväli, mis asub tegelikult hoopis sillaga maismaaga ühendatud Krki saarel. Lennujaamast viib regulaarne bussiühendus 30 kilomeetri kaugusel asuvasse Rijekasse, mis on Horvaatia suuruselt kolmas linn, kus elab 128 000 inimest.
Rijeka on ühtlasi riigi suurim sadamalinn, mille südameks on peatänav Korzo, kus leidub õdusaid kohvikuid ja rohkelt poode. Mäeveerul asuvas linnas on mõnus uidata tänavail ja ronida treppe mööda Trsati lossi, kust avaneb avar vaade linnale ja merele.
Mitte kaugel Rijekast asub kuulsusrikka ajalooga kuurort Opatija. Seal käisid puhkamas juba Austria-Ungari keisririigi tähtsad tegelased. Pikad rannaäärsed promenaadid, luksuslikud hotellid ja villad ning hoolitsetud pargid – see paik on kui puhkamiseks loodud.
Krki saar on samuti tore koht, kus ringi vaadata, väikeseid linnakesi külastada, kohalikku veini mekkida ning merd ja loodust nautida. Krkilt saab praamiga kõrvalsaarele nimega Cres, mis on kuulus metsiku looduse, lammaste ja oliiviõli poolest.
Rijekast on autoga mugav sõita Istria poolsaart avastama. Seal leidub ajaloolisi rannikulinnu, sisemaal aga paistavad silma mäed ja metsad ning küngastel asuvad maalilised linnakesed. Põnev piirkond on poolsaare kõrgeim mägi Učka, looduspark ja matkarajad, kus võib end avastada kanjoni servalt maailma imetlemast. Poolsaarel on kuulsad koopad, kus elab näiteks ürgne pigmenditu nahaga kahepaikne koopaolm.
Kui on aga soov tutvuda tuhande saare maa Horvaatia ranniku ja saartega, siis on hea mõte võtta rendiautoga ette teekond Spliti poole. Rijekat eraldab Splitist enam kui 400 kilomeetrit. Sõit mööda käänulisi rannikuteid on omaette elamus.
Rijekast lõuna poole liikudes ja tehes kõrvalepõike sisemaale, tasub külastada looduse hämmastavat kunstiteost – Plitvice järvede rahvusparki. Nende järvede ebamaine värvus ja koskede vägevus võtab tummaks.
Huvitav alternatiiv vaid rannikut mööda kulgemisele on sõita praamiga rannikuga paralleelselt asetsevale Pagi saarele. Sealt liikuda piki saart lõunatippu, kust pääseb maismaale tagasi üle silla. Saarel laiuvad suured valged väljad – Solana Pag toodab seal üheks Euroopa kvaliteetseimaks hinnatud soola. Saar meenutab kohati kuumaastikku, kus domineerivad kivikaljud ning taimestikku on vähe. Kuid seda on siiski piisavalt lammastele, keda peetakse saarel arvukalt ja kelle piimast valmib Horvaatia kuulsaim juust paški sir.
KES IHKAB MELU, PÄIKEST JA MERD, SELLEL TASUB MINNA BAČVICE RANDA.
SÕIT MÖÖDA KÄÄNULISI RANNIKUTEID ON OMAETTE ELAMUS.
Spliti poole viiva tee lähedusse jäävad põnevad paigad mägimatkahuvilistele: Velebiti ja Paklenica rahvuspark. Suurematest linnadest tasub külastada Zadarit ja Šibeniku. Viimase läheduses on ka Krka järvede rahvuspark.
178 000 elanikuga Split on Horvaatia suuruselt teine linn, kus on ajaloo- ja kunstihuvilistel palju vaadata. Kõige tuntum on UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv imposantne Rooma-aegne Diocletianuse palee. Kes ihkab melu, päikest ja merd, sellel tasub minna populaarsesse Bačvice randa.
Splitist saab teha väljasõite lähikonna saartele. Näiteks Bračile, kus asub tuntud omapärane rand Zlatni rat, või lavendliväljade poolest kuulsale Hvari saarele, mida peetakse Aadria mere kõige päikeselisemaks saareks.
Artikkel ilmus Nordica pardaajakirja Time Flies numbris kevad 2016.