„„Hanseatisches Understatement” on Hamburgi bürgeri tunnusmärk, see tähendab, et asjad, mis siinseid linlasi ümbritsevad ja ehivad, ei tohiks olla säravad ega silmatorkavad, aga võiksid kindlasti olla väga kallid ja väärtuslikud,” lisab ta. Olgu siis tegemist automargi või ülikonnakangaga. Hamburglased tunnevad uhkust oma linna ja selle õhustiku üle ning peavad Hamburgi majesteetlikult maailma väravaks. 

Hamburg, Saksamaa suuruselt teine linn oma ligi 1,8 miljoni elanikuga näib esmapilgul hoomamatu, kuid lähemal tutvumisel selgub, et kõik külalisele oluline on käe-jala juures – otse linna südames: tipptasemel kultuur, võrratud muuseumid, sajanditevanune arhitektuur, suurepärane köök ja kuulus ööelu. „Hamburg ongi justnagu tavaline, aga siiski eriline linn, sest siin pole ühte suurt vaatamisväärsust, ent linn ise on suur vaatamisväärsus. Eriti kesklinna ja selle ümbruskonda on kõige parem avastada jalgsi kõndides,” juhatab Regina. Pole saladus, et Hamburg on vastuoluline ja tal on mitu nägu, mis aga harmooniliselt, üksteist segamata kõrvu eksisteerivad. Hamburg on miljonäride linn oma suursuguste villadega, aga siin on ka kergelt räämas St. Pauli linnajagu ning muidugi maailma kuulsaim ja patuseim tänav – Reeperbahn.

KEVADE HITT.

„Ka sellel talvel ja kevadel on eriline vaatamisväärsus Elbphilharmonie. Eelmise aasta 11. jaanuaril pidulikult avatud kontserdimaja on väga särav ja silmatorkav,” kiidab Regina Hamburgi uut maamärki. Avakontsertidel ette kantud esimene pala oli Benjamin Britteni „Pan”, kus soleeris Eestist pärit oboemängija Kalev Kuljus, kes töötab Elbphilharmonie orkestris juba 14 aastat. Elbphilharmonie on hoone ülivõrdeis ja seadnud endale eesmärgi saada kümne parima kontserdisaali hulka maailmas. Eeldused selleks on head: nii suurejooneline arhitektuur kui ka unikaalne akustika. „Hamburglased kutsuvad oma kontserdimaja hellitavalt „Elbphiks”,” täpsustab Regina. 

Elbphilharmonie on loonud Šveitsi arhitektid. Kontserdimaja on ehitatud Hamburgi ajaloolisse laohoonesse, milles ladustati kakaod, teed ja tubakat. Säilinud on ajaloolise hoone iseloomulik struktuur ja fassaad. 20 000 ruutmeetri laopinna asemel on nüüd aga kontserdi- ja konverentsisaalid, restoranid, parkla ja muud ruumid. Konserdipiletid on pikaks ajaks välja müüdud, aga Regina soovitab kindlasti külastada vaatlusplatvormi 4000 ruutmeetri suurust plaza't, kuhu pääseb tasuta. Sealt avaneb 360-kraadine vaade sadamale, Elbele ja kogu linnale.

NEID LIHTSALT PEAB NÄGEMA.

Ilma sadamapiirkonnas käimata pole keegi õiget Hamburgi näinud. „Viin oma külalised alati sadamasse (Landungsbrücke). Kohustuslik on väike tuur Elbel. Soovitan osta päevapileti, mis maksab umbes seitse eurot, ja sõita ühiskondliku transpordi alla kuuluvate laevadega Finkenwerderisse ja tagasi,” pakub eestlanna võimalusi linna veidi kaugemalt imetleda. Ja kus siis veel, kui mitte sadamas tunned, et Hamburgis oleksid nagu sattunud mereparadiisi. Mere lõhn, laevad, kajakad,  kraanad, konteinerid ja vilgas elu sadamakaidel.

Sadamast kiviviske kaugusel on Vana Elbe tunnel ja seegi on paik, kuhu Regina oma külalised alati viib. Saksa ehituskunsti tõeline ime, mis ehitati üle saja aasta tagasi suruõhu abil jõe alt läbi, et lühendada tööliste teekonda jõe vastaskaldale. Hamburgi oluline maamärk on Speicherstadt – ajalooline laolinnak sadamas, üsna kesklinna ääres. Seda on tituleeritud ka kogu maailma kaubamajaks, mis oma sisult on maailma suurim laopiirkond. Eriti atraktiivseks muutub see ööpimeduse saabudes, mil valgustatud arhitektuuripärlid uhkelt särama löövad. Speicherstadtis asuvad paljud kuulsad muuseumid: Saksamaa turistiatraktsioon number üks Hamburgi Miniatuurne Imedemaa, tollimuuseum ja Hamburg Dungeon, kus etendatakse tõetruult linna ajaloolisi sündmusi. Speicherstadt ja Kontorhausviertel said aasta eest UNESCO pärandi tiitli.