„PARDATEENINDAJA on ohutuse eest vastutav lennusaatja,” selgitab Eve-Piia. Ta lisab, et ka see, kas lennusaatja võib avada või sulgeda uksi või kuidas tuleb asetada salvrätt alustassile on reglementeeritud. „Kui töös pakilisi ja ootamatuid väljakutseid parajasti ei lisandu, siis tunnen, nagu looderdaksin.”

Kuidas iseloomustaksid Nordica pardateenindust?

Nordica opereerib lende nii LOT Polish Airlinesi kui SASi jaoks. Neil kahel on aga erinev pardateeninduse kultuur. LOT kasutab nn kõrgklassi teeninduse süsteemi, mis on väga levinud ka mujal Euroopas. Selle järgi on pardateeninduse töötaja kliendile veidi vastanduv, rollid on väga selgelt jaotatud. SASi teenindus on aga põhjamaiselt minimalistlik. Selle eesmärk on luua reisijas tunne, justkui oleks ta kodus ja tema eest hoolitsetakse, kuid teda ei asetata selliselt pjedestaalile nagu LOTis. Ütleksin, et Nordica pardateenindus ongi Eesti moodi eriline, sest leitud on kuldne kesktee. Nordica suund on, et teeninduskultuur liigub rohkem LOTi ja ülejäänud Euroopa poole, mis puudutab näiteks nõusid, millega toitu serveeritakse, kuid reisijatega suhtlemises ollakse pigem põhjamaiselt kodused.

Lendad töö tõttu tihti. Kas kipud lennukisse ka vabal ajal?

Tööalaselt lendan paar korda nädalas, kuigi see on niimoodi olnud vaid viimased 3 aastat. See on mulle töös palju juurde andnud. Teinekord tuleb ette, et lendu tuleb minna üsna ootamatult, kuid olen sellega nüüdseks harjunud – kui selliseid eksprompt tööülesandeid ei tuleks, tunneksin end looderdajana. Lendamine seostub kahtlemata tööga. Ka vabal ajal lennates jälgin alati pardateenindajate tööd, kuid see ei riku minu jaoks reisielamust.

Hea meelega lendan pikki vahemaid ka paaripäevase keskkonnavahetuse nimel, kui selleks võimalus avaneb. Minu jaoks on olnud kõige meeldejäävamad New Yorgi ja Hong Kongi reisid, mille korraldasin üllatuseks oma abikaasale.

Euroopas on mulle kõige südamelähedasem Nice, kus ühilduvad nii linnakui ka rannapuhkus, ülimaitsvad croissant’id, hea vein ja soodsad ostlemisvõimalused. Käimata on veel suur lemmik Horvaatia, kuhu loodan õige pea jõuda.

Artikkel ilmus Nordica pardaajakirja Time Flies numbris sügis-talv 2017