Crew Dragon- esimene kommertssõiduk, mis hakkab astronaute kosmosejaama viima
KOSMOSE AVASTAMINE on olnud seni suurriikide päralt, eraettevõtjad pole just palju Maa atmosfäärist väljapoole jõudnud, välja arvatud üksikud erandid. Elon Muski loodud SpaceX on üks esimestest, kes meie planeedi gravitatsiooni juba korduvalt seljataha jätnud ning nüüd valmistuvad nad esimest korda ka inimesi vedama.
Kommerts-kosmoselendusid on lubatud juba aastakümneid, kuid siiani on see takerdunud nii raha kui ka tehniliste probleemide taha. Ka SpaceXi Falconi-nimelised kanderaketid on saanud mitmeid tagasilööke- küll plahvatusega lennu ajal või mootoririketega enne starti, kuid nüüdseks on jõutud suure Falcon 9 kanderaketiga sellise töökindluseni, et varsti võib ka inimesi pardale võtta. SpaceX alustas oma kanderakettide arendamisega suure saladuskatte all ja peale 18 kuud ehitamist tuldi sellega ootamatult avalikkuse ette, pakkudes USA kosmoseagentuurile NASA võimalust transpordikapsli toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama ISS. Selleks ajaks polnud kapslit veel loodudki. Kuigi esimesed lennud pidid toimuma juba 2008./2009. aastal, lükkusid need aastateks edasi tehniliste takistuste töttu. Falcon 9 startis 22.mail 2012 ja jõudis kolme päeva pärast kosmosejaamani. Enne lähenemist tekkis probleem lasernavigaatoriga, mis ei suutnud kaugust õigesti hinnata, aga kosmosejaama meeskond aitas põkkuvat kapslit ümber kalibreerida ja kõik õnnestus robotkäe abil, mis tõmbas piisavalt lähedale jõudnud kapsli dokki. Robotkäe abil transportisid Falcon 9 kanderaketid Dragon- nimelisi transpordikapsleid aastaid. Oluline lisavõimekus oli ka kauba turvaline Maale tagasi toimetamine. Nii sai Maale viia nt astronautide vere- ja uriinianalüüse ning elusolendeid.
"SpaceX-i ja NASA kokkulepe nägi ette ka inimeste transportimiseks kommertsreisikapslis. Selleks tuli luua elu toetavate funktsioonide ja mugavustega uus moodul- Crew Dragon. Selles on kohti seitsmele inimesele ning kõik vajalikud lennumugavused. Kosmosekapsel näeb seest välja nagu futuristlik äriklassi lennukisalong."
Esimene lend toimus 2. märtsil 2019, esialgu siiski ilma elavate inimesteta. Salongis istus nukk ehtsas skafandris, mis oli tihedalt täis kõikvõimalikke andureid ja kaameraid, et koguda lennuandmeid. Uuendusena põkkus kapsel kosmosejaamaga mitte robotkäe abil, vaid täiesti iseseisvalt. Peale keskkondade ühtlustumist sisenesid kaks kosmosejaama elanikku kapslisse, et kontrollida selle seisukorda. Kogu lennust tehti otseülekanne Maale, nii et igaüks sai NASA vahendusel jälgida, kuidas inimesi tulevikus transportiv kosmosekapsel kohale jõudis ja Maale naasis. Maal ootas korduvkasutatavat akendega kapslit saatevlaev Atlandi ookeanis. Selle eesmärk on tunniga maandumispaika jõuda, sest kiiret üleskorjamist vajasid mõned külmutatud analüüsid.
Analüüside tulemusel saab SpaceX esimest korda vastuse inimeste kosmosesse transportimise kohta. Ühtlasi tähendab see ka suurt sammu lähemale esimesele kommerts-kosmoselendudele inimestega nii Maa-lähedasele orbiidile, kus on paljude tahtjate seas ka mõni eestlane end kirja pannud, kui ka kaugemale. SpaceX-il ja Elon Muskil on kaugemas tulevikus plaanis ka Marsile lennata- esialgu taas eksperimentaalsete kosmosekapslitega. Kui kõik õnnestub, siis ühel päeval inimestega, kes küll paraku enam Maale tagasi tulla ei saa, vähemalt mitte esialgu.
Artikkel ilmus Nordica pardaajakirja Time Flies numbris kevad-suvi 2019