Piloot Häädemeestelt
Kapten Kaspar Vaher alustas piloodikarjääri juhtides mudellennukeid. Unistus on aga saada Boeing 787 Dreamlineri kapteniks. Kolleegid hindavad piloot Vaherit kõrgelt, lisaks oma tööle näeb ta laiemat pilti, kuidas lennufirmat paremaks muuta.
Esimene soololend 17- aastaselt
17-aastaselt esimese soololennu teinud Vaher töötab lennunduses 2006. aastast. „Pärast Eesti Lennuakadeemia lõpetamist pakuti tööd ärilennunduses Saksamaal, mis andis palju väärtuslikke kogemusi. Selle aasta algul tuli huvitav pakkumine asuda tööle Nordicas. Otsustasin koha vastu võtta, sest kodust on ikkagi kõige mugavam lennata,” selgitas Vaher.
Vaher on Häädemeeste poiss ehk pärit sealt, kust tulevad hääd mehed, nagu ta naljatades ütleb. Kuigi Vaher on mereääres kasvanud ja vanaisa oli kalur, pole tal mõttessegi tulnud merd künda ja laevakapteniks saada. „Olin kuuendas klassis, kui ema küsis: kelleks tahan saada? Selgesõnaline vastus oli: piloodiks. Hakkasin käima Pärnu noorte tehikute majja mudellennukite ehitamise ringis,” meenutab ta. Siis tuli Nõo reaalgümnaasiumi piloodiklass, lennuakadeemia, koolitused Inglismaal, Saksamaal, USA-s.
„Mulle on alati meeldinud ka kõige keerukamatest elektro- ja tehnilistest asjadest lõpuni aru saada – seega lennukid ja lennundus oli väljakutse,” arutleb ta.
PILOODI TÖÖS ON SIISKI KÕIGE VÄSITAVAM VASTUTUS.
Mis lennuk te oleksite, kui oleksite lennuk?
„Bombardier CRJ700. Tunnetan seda kõige paremini. Piloot peaks tunnetama just seda lennukit kõige paremini, millel ta hetkel lendab. Ta peaks saama n-ö osa lennukist – hea lennuki tunnetus tekib siis, kui õhus on koos veedetud piisavalt aega,” jagab Vaher kogemusi.
„Loomulikult oleks lahe omada näiteks õppehävitajat nagu Alpha-Jet või L-39. Realistlikumalt mõeldes ehk Extra 330, mis on akrobaatilisteks manööverdusteks mõeldud lennuk- (+/-10G!): lenda selili, külili, otse üles, otse alla – kuidas tahad, ning väga kena disainiga. Pühapäevasteks lendamiseks naise või sõbraga ideaalne,” unistab Vaher.
Alati on midagi õppida
Iga professionaalse piloodi eemärk võiks olla Boeing Dremlineri või Airbus A380 sarnase hiiglase kapteniks saamine. „Alati on midagi õppida. Pärast tööpäeva mõtlen ja analüüsin, mida oleks saanud täna paremini teha. Praeguse CRJ ja Dreamlineri vahele mahub nii mõndagi,” soovib ta läheneda sammsammult.
„Eesti oludes peame jääma realistideks, aga vaatame, mis tulevik toob. Oleks tore ju lennata Tallinnas otse Taisse puhkama või Las Vegasesse,” unistab ta.
Visuaalselt on CRJ väga kena, ja mainimata ei saa jätta Nordica värvilahendust, mis on fantastiliselt ilus
Millised on Bombardier CRJ700 parimad küljed ja kas sel teraslinnul on ka veidrusi?
„CRJ-le meeldib kiiresti lennata. Mida suurem kiirus, seda stabiilsem on lennuk. Reisijatel ei maksa muretseda: ülehelikiirusele õhu suhtes me ei lähe, maa suhtes aga see vahel juhtuda,” märgib kapten. „Mulle meeldib, et CRJ mootorid on lennuki tagaosas kere küljes, mis pole reisilennukite puhul väga tavaline. Näiteks mootoririkke korral on püsttelje ümber pöörlev moment väiksem ja lennukit on ühe töötava mootoriga tunduvalt lihtsam juhtida. Visuaalselt on CRJ väga kena, ja mainimata ei saa jätta Nordica värvilahendust, mis on fantastiliselt ilus.”
Reisijatele võib mõnikord jääda ekslik mulje, et lennukikapteni töö on vaid tervitada ja head aega öelda. Muu töö teeb autopiloot. „Olen selliseid arvamusi kuulnud ega pane inimestele seda pahaks. Reaalne elu on siiski midagi muud,” tõdeb Vaher. „Toon võrdluseks auto püsikiiruse hoidja: kui lülitate selle Tallinna kesklinnas sisse ja loodate, et see viib teid ohutult Berliini, ilma et te peaks midagi tegema, siis nii see ju pole. Lisaks on lennuk kolmemõõtmelises ruumis, seda ei saa tee serva seisma jätta ega lihtsalt ja kiiresti abi küsida. Autopiloot teeb ära mehaanilise töö. Lendav piloot ei pea füüsiliselt kogu aeg juhisega küljes olema, küll on aga vaja autopiloodile näidata, millisel kõrgusel, millise kursi, kiiruse ja vertikaalse planeeringuga lennata, kuidas navigeerida ja muud. Kõiki neid funktsioone tuleb ka pidevalt kontrollida.”
Vaheri sõnul on kõige väsitavam siiski vastutus ning kodust eemal olemine. „Lendamine on vaid osa piloodi tööst. Lisaks on minu igapäevane kohustus järgida, et dokumentatsioon oleks korrektne, kõik vastaks reeglitele, manageerida meeskonda, tagada klientide ja meeskonna heaolu. Ja seda alati, iga ilmaga,” kinnitab ta.
Artikkel ilmus Nordica pardaajakirja Time Flies numbris suvi 2016