Üheks selliseks näiteks on Saksa firma Lilium. Ettevõte on juba edukalt katsetanud lennuvahendit Lilium Jet, mis suudab pardale võtta kuni kaks inimest. Arenduses on ka õhutaksoks mõeldud versioon, mille peale mahuks lendama korraga kuni viis inimest ja mis peaks sobima tulevikus sõidujagamiseks ning viima taksoteenuse pilvede vahele.

Liliumi teeb eriliseks vertikaalne õhkutõus, mille käigus muutub sõiduk piisavalt kõrgele jõudes hõljukist väikeseks reaktiivlennukiks. Lilium Jet töötab täielikult elektrimootoritel ning on seega väga keskkonnasäästlik. Seetõttu loodetakse, et tulevikus sobivad just sellised masinad sõitma linnadesse, vähendades samal ajal nii saastet kui ka lahendades ummikute muret.

Jeti tiibade küljes on 36 väikest elektrireaktiivmootorit, mis lennumasinat õhus hoiavad ja edasi kannavad. Siin on oluline ka turvalisus – kui ühte mootorit peaks tabama tõrge, saab õhusõidukiga ikkagi edasi lennata ja ohutult maanduda, kuna iga mootor on teistest eraldatud.

Elektrijõul lendavaid droone, mis suudavad inimesi kanda, on eksperimentaalselt tehtud varemgi, kuid ükski neist pole olnud võimeline sellisteks manöövriteks ega reaktiivmootorite toel nii kiiresti ja kaugele sõitma. See lahendus vajab võrreldes sarnasel tehnoloogial valmistatud droonidega õhus püsimiseks ka kuni 90% vähem energiat.

Praegu on Jeti kasutuselevõtu takistuseks peamiselt seadusandlus, mis ei arvesta veel sedatüüpi õhusõidukitega. Teoorias on Jet võimeline lendama ka iseseisvalt, kuid esialgu arvestatakse sellega, et lennumasinas on siiski olemas juht ning vähemalt praegu eeldab see vastavate paberite olemasolu ja põhjalike koolituste läbimist. Võib arvata, et mingil ajal see muutub ning suur osa lendamisest ja juhtimisest muutub automaatseks. Millal Lilium Jet tavakasutusse võiks jõuda ja missuguseks kujuneb selle hind, ei ole veel avalikustatud. Suure tõenäosusega on see aga lähiaastate küsimus.

Artikkel ilmus Nordica pardaajakirja Time Flies numbris sügis 2017